Rubriigid
Beebi

Elu kolme lapsega

Elu kolme lapsega tundus mu jaoks hirmutav. Tänaseks ma olen sellega juba harjunud ja see tegelikult polegi nii hirmus. Jah okei, enda asjade jaoks erilist aega pole, kuid see kõik on seda väärt. Lastelt on nii palju õppida, kasvõi seda kui kergelt nad elu võtavad. Iga emotsioon on mööduv ja nad ei jää sellesse kinni. Elu kolmega on tegelikult vahva.

Kuidas esimene kuu möödunud on?

Esimene kuu on möödunud mega kiirelt. Algul Casey veidike hoidis beebist eemale ja vaatas kaugemalt ning eriti huvi ei tundnud ta vastu. Kuigi, kui me haiglast koju tulime siis Casey ostis vennale enda raha eest mänguka ja tegi kõigile armsad kaardid ka, Shakur sai eriti nunnu kaardi. Braxton tegi ka kaardid meile kõigile ja ta ootas vennaga kohtumist kõige rohkem. Ta algusest peale öelnud, et see tema beebi ja juba raseduse ajal musitas ning kallistas koguaeg kõhtu ja rääkis beebiga.

Tänaseks on nad mõlemad beebiga harjunud ja õhtuti, kui magamise aeg kätte jõuab teevad ikka vennale ka kalli ja musi ning ütlevad, et armastavad teda. Mõlemad vabatahtlikult ikka aitavad ka. Üldse nad nii suureks kuidagi kasvanud. Teevad ise endale võikusi (kui hea päev on muidugi :D) näiteks ja on kuidagi palju rohkem iseseisvamad, kui olid enne beebit. Muidugi eks on ka päevi, kus tahaks kodunt lihtsalt ära põgeneda aga noh.. see käib laste kasvatamise juurde ja on paratamatus. Kui isegi täiskasvanud ei oska oma emotsioone kontrollida siis millest me räägime.

Unegraafik õnneks lastel segi ei läinud ja öösel nad siiani Shakuri kisa peale ülesse pole ärganud. Kuigi ega ta otseselt öösel ei kisa ka, ärkab ülesse ja tahab kohe süüa, sööb ära ning üldiselt magab edasi. Muidugi on ta täielik kaisukas. Temaga siukest asja pole, et paned ta oma voodisse ning ajad enda asju edasi. Enamus ajast tahab ta ikkagi süles magada või siis kaisus. Õnneks oleme suutnud kuidagi nendel selle õhtuse uneaja ka ühele ajale saada. Casey ja Braxton on alati magama läinud kell kaheksa õhtul (vahel on muidugi ka erandeid, päris jõuliselt me sellest kellaajast kinni ei hoia) ja õnneks Shakur on ka kuidagi enda uneajad sättinud nii, et ööune aeg tuleb kaheksa ajal õhtul. Jah mõni õhtu on hullem kui teine :D. Üldiselt magab ta järjest 2-4 tundi, sõltub päevast. Päeval on ta hakanud rohkem üleval olema, kuid öösel jääb peale söömist ilusti magama ikka.

Lapsed on ägedad

Veider on mõelda, et ma olen kolme lapse ema. Ma ei ole kunagi olnud otseselt laste fänn või üldse seda sorti inimene, kes hullult tahaks teiste lapsi nunnutada, kuid sellel ajal ma ei mõistnud seda, kui ägedad lapsed on. Jah muidugi, oma lapsed on hoopis teine asi, kui mõne sõbra lapsed, kuid neilt on nii palju õppida. Me küll arvame, et lapsed õpivad meilt, kuid tegelikult on vastupidi. Enda laste kõrvalt olen ma ikka meeletult palju kasvanud ja arenenud inimesena, kindlasti paremuse poole. Nad näitavad tegelikult meile, mis on tingimusteta armastus ja see siiras rõõm väikeste asjade üle. Kuigi praegune ajastu on rohkem selline interneti teema, kuid me üritame ikkagi võimalikult palju nendega looduses viibida.

Muidugi tuleb ette ka päevi, kus nad on enamuse päevast tahvlis, kuid üritame ikkagi selliseid päevi pigem vältida. Vahel lihtsalt oled ise nii väsinud, et Sa ei jaksagi mitte midagi teha ja siis lihtsalt läheb nii. Muidugi on meil ka aegu, kus nad pole nädalaid tahvlis seega ma usun, et kõik on hästi. Mäletan isegi, kui kunagi koju arvuti saime siis ega ei tahtnud sealt välja tulla 😀 Muidugi heameelega ma ei laseks neid üldse kuskile internetti, kuid ajastu on selline, mis seal ikka. Samas nad on päris palju läbi selle õppinud ka igasuguseid asju. Kodus me näiteks ei vaata uudiseid ja üldse me ei tarbi meediat. Vaatame telekast ainult kindlaid saateid ja enamus asjadega me kursis pole, mis toimub.

Kolmega on raskem kui kahega?

Ükspäev mõtlesin, et kas kolme lapsega on raskem või ei ja aus vastus on, et jah. Casey ja Braxton siiski juba täitsa asjalikud ja saavad ilusti enamus asjadega ise hakkama ning nendega oli juba nii vahva igal pool ringi trippida. Kahele lapsele on lihtsam enda tähelepanu ka suunata, kolmega tiba raskem. Kahekesi kodus oleme Mihkliga siis pole nii hull ja kuidagi saab jaotatud selle, et kõik saaks piisavalt tähelepanu, kuid üksi olles on see tiba võimatu. Eks ma ikka üritan endast parima anda, kuid hetkel võtab enamuse tähelepanust beebi endale. Kuigi me ikka mängime ka siin kõik koos nii, et “beebi” ajab neid mööda tube taga jne, kuid terve päeva seda teha kindlasti ei jaksa. Igatahes need, kes ütlevad, et pole vahet kas Sul on kaks last või kolm siis that’s bullshit :D. Samas midagi nii rasket ja keerulist ka pole, et hakkama ei saaks.

Ma usun, et eks see esimene aasta on veidi selline, kus on keerulisem, kuid hiljem on juba lebo. Braxton ei jõua muidugi ära oodata, millal Shakur juba suurem on ja temaga võitlema ja kaklema hakkab 😀 (daa, poiss ikkagi eksole). Päeva lõpuks, kui nad kõik kolm magavad ja ma neid vaatan siis mõtlen küll, et issand nad on ikka niii armsad ja kallid. Päeval võib olla vahest käib mitu korda peast läbi, et miks? miks? miks oli vaja? 😀 Aga see on ajutine ja see möödub :D. Muidugi lapsed muudavad me elu 180 kraadi, kuid ma ei vahetaks neid mitte millegi ega kellegi vastu. Tingimusteta armastus. Äge on vaadata, kuidas nad kasvavad ja arenevad ning meie koos nendega. Varem ma ei mõistnud kui suur kingitus on tegelikult laps. Täna ma mõistan ja ma olen tänulik, et mul on neid kodus kolm.

Kuigi ma jõuan blogisse suhteliselt harva ja enda asjadeks hetkel aega pole eriti siis ausalt, ma ühel päeval kirjutan rohkem ja jagan rohkem asju. Hetkel on mu tähelepanu lastel sest nad vajavad mind rohkem. Ma saaks ju õhtuti kirjutada eksole, kuid sellega üks probleem 😀 ma olen õhtuks rohkem väsinud kui lapsed ja mõtetes magan juba sellel ajal kui neile unejuttu loen.

Elu on ilus ja pea meeles, et kõik on Su enda kätes! 🙂

error: Sisu kopeerimine keelatud!