Igapäeva elu

see ei saa minust jagu

Kas Sina usud, et asjad muudavad Sind õnnelikuks? Näiteks ütleme, et soovid endale uut autot, veel uuemat ja paremat kui Sul on, kuid miks Sa seda soovid? Vastus on ilmselt sest see on nii ilus 🤷‍♀️ Jah, uus Q7 ei kõlaks üldse halvasti ja ilmselt teeks mu mõneks ajaks ka õnnelikuks, kuid päriselt südamest õnnelikuks see mind ei teeks. Usun, et mitte kedagi ei teeks uus auto südamest õnnelikuks, see oleks ajutine õnn. Aga kuidas siis saab õnnelikuks? Kui ma ausalt ütlen siis ma ei tea sellele vastust, tegelikult tean, mis mind õnnelikuks teeks. Ma annaksin ära kogu enda vara kui ma saaksin olla täiesti terve, kui ma lihtsalt ei tunneks enam neid valusi. See haigus diagnoositi mul 2012 aasta ja algselt valutasid mul vaid randmed ja põlved, kuid tänaseks valutab terve mu keha, alustades varvastest ja lõpetades sõrmedega. Ma isegi ei mäleta enam, mis tunne on olla terve, mis tunne on hommikul ärgata ilma valudeta või öösel magada nii, et ma ei ärkaks mitu korda valude pärast ülesse. Jah see teeks mind tõesti õnnelikuks sest saaksin elada elu, millest olen unistanud. Inimesed alahindavad seda, mis neil on. Me kõik arvame, et kui meil on rohkem raha ja rohkem asju siis oleme kindlasti õnnelikud, kuid tegelikult mitte. Ma ei väida nüüd, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, muidugi teeb, kui Sul raha ei ole siis idee poolest pole Sul midagi, arved vajavad maksmist ja organism vajab süüa, kuid kõik maksab. Ma usun, et raha on oluline, kuid rahast on olulisemaid asju, raha tuleb ja läheb, kuid mälestused jäävad. Ehk selle asemel, et me keskendume rahale peaksime me looma hoopis mälestusi, tundma rõõmu väikestest pisiasjadest.

Ma olen tänulik selle eest, mis mul olemas on, kuid ma olen veel rohkem tänulik inimeste üle, kes mu elus on. Ma ei ole seda tüüpi, kes tahaks üksi olla ja minu jaoks on mu ümber olevad inimesed väga olulised ja tähtsad, ma küll ei suhtle kõigiga igapäev, kuid hoolin siiski. Ma olen tänulik iga päeva eest, mil elan ja üritan igapäev olla üle enda haigusest, et see ei muudaks mind ja see ei saaks minust võitu, kuid mõni päev on halvem kui teine. Õnneks on lapsed need, kes suudavad iga päeva heaks teha, isegi kui mingi hetk mõtlen, et tsiisas kellel neid lapsi vaja oli (noh kui nad kaklevad ja vastu hakkavad jne), kuid tegelikult annavad nemad alati jõudu juurde, et rohkem pingutada ja endast anda maksimum.

Vahel mind hirmutab tulevik, sest ma ei tea kas see haigus võib süveneda veel rohkem või mitte. Aga öeldakse ju, et meile antakse kanda täpselt nii palju kui kanda jõuame. Ma võiksin igapäev nutta ja halada selle üle, et ma ei jaksa ja ma ei jõua, kuid kas see muudaks midagi paremaks? Kindlasti mitte. Ma ei räägi eriti enda haigusest sellepärast, et mul on ju kaks jalga ja kätt olemas, mida ma ikka nurisen, kuid tundsin, et tahan selle endast välja saada sest viimasel ajal on haigus süvenenud ja kahjuks mingil põhjusel ei ole kasu mitte ühestki valuvaigistist. Ma ei saa käia tööl nagu normaalne inimene sest mu tervis ei lase, isegi arvutiga või telefoniga trükkimine on valulik, kuid mulle meeldib kirjutada sest saan endast kõik välja ja saan jätta need emotsioonid seljataha. Ma ei oota kellegi haletsust, ma lihtsalt soovin, et te hindaksite rohkem enda elu ja seda, mis teil on.

Me ei peaks tahtma olla mitte kellestki parem, me ei tohiks võistelda mitte kellegagi sest meid on vaid üks. Sa oled ainulaadne ja vaid Sina oled Sina. Kui tahad paremat elu või tahad olla õnnelikum siis muuda iseennast, muuda enda mõttemaailma. Ajades taga valesi unistusi ei saagi Sa olla mitte kunagi päriselt õnnelik. Naudi elu, naudi hetki, mis Sul on. Ela, lihtsalt ela. Ära keskendu koguaeg negatiivsele ja enda tervise muredele, lihtsalt ole tänulik, et oled elus ja võta igast päevast kõik mis võtta annab. Kui tunned, et tahad terve päeva olla lihtsalt voodis ja vaadata telekat siis tee seda ilma süütundeta, kangelased peavad ju ka vahepeal puhkama 😊

Ja ma ei oota selle postitusega mitte mingit haletsust või kaastunnet, tahtsin lihtsalt endast kõik välja saada. Lihtsalt, vahel on tunne, et see haigus saab minust võitu. Igapäev valudes olla on päris ränk, kuid ma üritan siiski igapäev leida miskit positiivset. Kui mul oleks üks soov siis sooviksin vaid seda, et mul poleks seda krüoglobulineemiat ja fibromüalgiat. Elus on kõige olulisem meie tervis, hoidke seda. Ja ärge alahinnake mitte kunagi mitte kedagi sest Sa ei tea kunagi mida keegi läbi elab.

Mine püüa oma unistused kinni ja ela elu, mis muudab Su õnnelikuks 💖

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga