Igapäeva elu

Miks meid hinnatakse teiste tegude järgi?

Vaatasin eilset Kuuuurijat ja tundsin, et mida rohkem ma seda vaatasin seda enam tekkis minus viha inimeste vastu. Esimene lugu oli naisterahvast, kes tappis teise inimese, jah ma ei õigusta tema tegu ja tegelikult ei plaani ma ka sel teemal kirjutada. Sest mis tehtud see tehtud ja tagasi seda võtta ei saa. Kuid millest ma kirjutada tahan on hoopis see, et milles need vaesed lapsed süüdi on? Ma ei saa aru sellest, kuidas üldse on võimalik hinnata kedagi tema ema või isa järgi. See kui lapse vanemad või vanem eksib ei tähenda seda, et see laps oleks samasugune või, et ta oleks samamoodi valel teel.

Mäletan enda kooli ajast kui raske tegelikult on toime tulla teiste laste õelate kommentaaridega ja sellega, kuidas hinnatakse Sind ja Sinu pere teadmata tegelikku lugu. Ma poleks elus arvanud, et üldse siia kirjutan sel teemal, kuid minu arust võiksid blogijad kirjutada teemadel, millest tegelikult kirjutama peaks, mitte ala sellest, mida kannab Mallukas või mida ta ei kanna.

Eile kui selle naise laps rääkis sellest, kuidas tema venda või õde kiusatakse mõtlesin, et kuidas üldse inimesed saavad olla nii õelad ja südametud? Kuidas Sa saad üldse süüdistada lapsi selles, mida tegi ema? Mulle lihtsalt ei jõua see kohale, kuidas inimesed üksteisega käituvad, miks on nii palju viha ja sallimatust. Ma ei kujutaks elusees ette, et kirjutan kellelegi või ütlen, et mine ja tapa ennast ära või midagi muud, mis inimesele haiget teeb. Kui mulle miski ei meeldi, ei tähenda see seda, et ma peaksin enda arvamuse avalikult välja ütlema. Mõni asi võiks enda teada jääda ja seda mitte kõva häälega välja öelda.

Mina usun, et laste ja noorte kiusamine saab alguse tegelikult kodust. Miks ma nii arvan? Mäletan kui läksin esimesse klassi siis ausalt öeldes ei tahtnud ma esimesest päevast saati seal klassis käia. Jah mul olid toredad klassivennad ja nad hoidsid mind ning olen selle eest neile siiani tänulik, kuid meil oli klassis kokku seitse tüdrukut koos minuga ja oi kui õelad võivad tüdrukud olla. Miks mind kiusati? Kellelegi pole see saladus, et mu isa oli kunagi vanglas, avalik informatsioon, kõik on netis üleval eks. Igatahes koolis kiusati mind sellepärast, et mu isa oli vanglas. Igapäev sain kommentaare selle kohta, et Sul ei ole isa ja isa istub vanglas ja Sa ise oled selline ja selline. Kurb tegelikult. Reaalselt ma läksin kooli nuttes ja ma tulin koolist nuttes ära. Mäletan kuidas klassiõed mind mõnitasid, arvustasid mind mu riiete pärast ja sellepärast, et ma polnud selline nagu nemad. Ma olen väiksest saati ülesse kasvanud poistega ja mind pole kunagi huvitanud teiste üle arutamine või poistest rääkimine või meigi asjadest rääkimine või millest muust iganes need tüdrukud räägivad. Mu kiusamine kestis muide selle ajani kui ma ise vastu hakkasin. Mäletan seda päeva siiani nagu see oleks alles eile olnud. Meil olid algklasside majas garderoobid all keldri korrusel ja WC oli ka seal olemas. Läksin alla garderoobi ja möödusin wc’dest ja kuulsin, kuidas mu kaks klassiõde rääkisid sellest, milline on mu ema ja milline on mu isa, milline olen mina. Tundsin, et ma ei jaksa seda enam kannatada, mikski pidi muutuma ja kui ma iseeenda eest välja ei astu, siis kes seda teeb? Ootasin ühe klassiõe garderoobide juures ära ja ma läksin talle kallale, jah ma ei õigusta enda tegu, kuid sel hetkel lihtsalt ma ei mõelnud mitte millelegi. Muidugi kutsuti klassijuhataja vahele ja keegi otseselt viga ei saanud, kuid ma tundsin ise, et ma astusin enda kaitseks välja ja näitasin neile, et ma ei lase ennast kiusata. Peale seda juhtumit taheti muidugi mulle käskkirja anda, kuid ma ei saanud seda, sest direktor sai ka aru sellest, et mind viis selleni igapäevane koolikiusamine ja kaua laps kannatama peaks? Õnneks peale seda päeva mind enam klassiõed ei kiusanud, jah nad nimetasid mind eemalt küll hulluks ja segaseks aga mu pere kohta nad ei öelnud enam midagi. Ma olen siiani tänulik enda klassivendadele, kes mul olemas olid, sest nemad andsid mulle jõudu, et igapäev selle kiusamisega toime tulla ja mida rohkem aeg edasi läks seda vähem pöörasin tähelepanu klassiõdedele. Ja kui aus olla siis ma ei saanud kuni 9nda klassi lõpuni nendega läbi ja samas see ei häirinud mind, ma ei tahtnudki. Mul ei olnud nendega nagunii mitte millestki rääkida, lisaks ei ole ma kunagi olnud selline inimene, et suudaksin unustada ja teha näo nagu poleks midagi olnud. Kui ma mõtlen täna sellele kõigele siis ei tunne ma enam valu vaid ma olen uhke enda üle, et ma tulin sellega toime ja ma sain hakkama ning ma usun, et kõik see tegi minust selle, kes ma olen täna.

Ma ei ole kunagi ise mõistnud hukka või andnud hinnanguid kellelegi kellegi teise järgi. See mida teevad meie vanemad, meie lähedased, meie naised/mehed, meie sõbrad ei tee meid selliseks nagu on nemad. Ja kus kohast tuleb üldse koolikiusamine? Kõik saab alguse nende laste vanematest. Kuidas peaks teadma esimese või teise klassi laps sellest, kelle isa on vanglas? Kodune kasvatus. Mina ei ütle elus enda lastele, et Sa ei või selle lapsega suhelda ta ema on mõrvar või isa on joodik või mida iganes, sest laps ei ole selles süüdi. Ma olen kurb, et me elame sellises ühiskonnas, kus meid hinnatakse meie vanemate tegude järgi või siis kellegi teise tegude järgi.

Ma usun, et koolikiusamine ei vähene enne kui vanemad muudavad enda suhtumist, sest see kõik tuleb kodust. Kui Sa räägid oma lapsele, et näe selle isa on selline või selle ema on selline jms siis tema võtabki negatiivse hoiaku ja räägib sellest teistele jne, sealt see kõik algabki. Kurb on vaadata neid lapsi, kes peavad igapäevaselt toime tulema sellega, kuidas neid kiusatakse. Me kõik oleme inimesed, kas Sina ise oled ideaalne? Enne kui me hakkame arvustama või hindama teisi peaksime vaatama peeglisse ja mõtlema hoolega järele.

Ma loodan, et peale Kuuuurija saadet ei hakkata neid lapsi veel rohkem kiusama, sest kahjuks ei mõista kõik asju ühtemoodi ja tõesti palun inimesed märgake enda ümber rohkem hädas olevaid inimesi. Üksinda ei muuda keegi maailma, kuid kõik koos suudaksime seda. Milleks on vaja hinnata teisi riiete järgi? Või selle järgi, mis tal on ja mida tal pole? Õppige inimesi tundma ja tehke siis oma järeldused mitte ärge hinnake nö raamatut kaane järgi või juttude põhjal.

Ja see kui inimene on vanglas olnud ei tee temast halba inimest (ärge nüüd äärmustesse minge, et ala räägin vägistajatest jne). Inimesed teevad elus vigu ja mõned vead maksavad väga rängalt kätte, kuid see ei tähenda, et Sul oleks õigus, kedagi arvustada või hinnata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga