Igapäeva elu

ma olen nii ideaalne

Mingi aeg tagasi sain ma postkasti kirja, kus inimene ütles, et üritab mind vähem vaadata sest ma olen liiga õnnelik, mul on sõbrad ning temasugustel on raske näha selliseid ideaalseid inimesi oma ilusate perede ja huvitava eluga, et ma käin igapäev kuskil ja olen Promoty’s number üks sisulooja ja, et tema ei saa sealt isegi mitte mingisugust kampaaniat. Lisaks ütles ta, et eks kõik ongi rikkuses kinni, mida parem kaamera seda paremad pildid ja siis oskan ma veel töödelda ja temal pole sellist võimalust ja telefoniga tehtud piltidega sellist tähelepanu ei saa. Ning üldsegi olen ma liiga ilus ja liiga perfektse naeratusega. Tahate teada, kuidas need sõnad mulle mõjusid? Esiteks tegid need mulle haiget. Miks? Ma olen iga asja nimel enda elus vaeva näinud, ükski asi ei ole mulle niisama sülle kukkunud. Kas ma tõesti pean iga asja kohta rääkima ka negatiivse poole, et ei oleks inimesi, kes arvaks, et ma olen mingi rikas tibi, kellele kõik on sülle kukkunud?

Ma olen liiga õnnelik? Jah, ma olen õnnelik inimene, sest mul on kaks armsat ja tervet last ning hooliv ja armastav mees. Ma ei arva, et peaksin rääkima enda igapäeva muredest ja probleemidest, mu eesmärk on veidikene teine kui see, et enda eraelu lahata igal sammul. Ma ei ole inimene, kes usaldaks kergelt ning ma ei tea kunagi, kes mu blogi loeb ja ma tõesti ei soovi jagada igat asja enda elus. See, et ma blogin ei tähenda, et peaksin kõik avalikustama. Ka mina tunnen kurbust, on päevi kus ma ei taha mitte midagi teha ja tahaksin lihtsalt omaette olla ja voodist mitte tõusta ja see on okei, me kõik oleme inimesed. Kuid milleks ma peaksin seda jagama enda insta storys? Et saaksin haletsust või mida? Naiivne on üldse mõelda, et ma olen 247/ suu kõrvuni ja elu on lill. Aga õnnelik olen ma küll sest ma teen igapäev iseendaga tööd, et ma suudaksin keskenduda positiivsele ja laseks negatiivsusel minna.

Mul on sõbrad? Jah, loogiline. Kõigil on sõbrad. Ilmselt arvas see isik, et mul on miljon sõpra ja olen 24/7 oma sõprade seltsis või tegelikult ma ei teagi, mida ta mõtles. Räägime nüüd ausalt, mul on reaalselt maksimaalselt 5 inimest, keda ma saan nimetada enda sõbraks, keda ma usaldan, kelles saan kindel olla.. Ma lihtsalt olen inimene, kellele meeldib suhelda ja minu arust pole see halb.

Ma olen ideaalne? Kindlasti mitte. Ma teen igapäevaselt vigu, kuid ma õpin nendest. Ideaalseid inimesi pole olemas, need eksisteerivad vaid muinasjutus.

Ilus pere? Jah nõustun, mul on tõesti ilus pere. Siin ilmselt mõeldi kõigi välimust, kuid anna andeks, aga välimust pole saanud meist keegi ise valida, sündisime kõik sellistena.

Ma käin igapäev kuskil? Ikka käin, nädala sees viin lapsed lasteaeda, poes käin, jalutamas käin.. ME KÕIK käime IGAPÄEV kuskil.

Ma olen Promoty number üks sisulooja? See oli küll huvitav etteheide. Ma olen selle nimel väga palju vaeva näinud, mulle ei ole see kõik niisama sülle kukkunud ja mitte keegi pole seda hõbekandikul minuni toonud. Ma alustasin instagrami kontoga samamoodi nullist nagu kõik teised, see kõik on aastate pikkune töö ja vaev. Ma olen siiralt tänulik Promoty keskkonnale kõige eest, mida nad mu heaks teinud on (vastavad alati kirjadele rõõmsameelselt, aitavad iga murega, on alati toetavad jne) ning ma olen siiralt tänulik firmadele, kes on minuga koostööd teinud ja minuga rahule jäänud. Lisaks olen ma tänulik igale jälgijale, kes mul on sest ilma Teieta poleks ma siin kus ma olen praegu. Aitäh kõigile! Olen tõsiselt tänulik. <3

Kõik on rikkuses kinni? Ma ei ütle, et ma olen rikkas ja ma ei ütle, et ma olen vaene. Ma olen täiesti keskmine Eestlane. Ma ei käi tööl, ma ei saa iga kuu palka. Minu töö on fotograafia ning blogi/instagram. Ma saan riigilt töövõimetuse eest raha ja invaliidsuse eest, kuid kullakene see summa ei ole isegi mitte Eesti keskmise palgale ligilähedane. Tuleb lihtsalt osata mõnes kohas raha mitte kulutada või siis elada kuu lõpus veidikene kitsamalt. Ma ei tea, suht idiootne lause, et kõik on rikkuses kinni. Minu jaoks materjaalsed asjad ei tähenda midagi.

Mida parem kaamera, seda paremad pildid? Tegelikult saab väga häid pilte ükskõik millega, fotograafia on nagu kunst, kes oskab seda, kes mitte. Mõni suudab isegi algelise nutitelefoniga teha parema pildi kui teine teeb enda kalli ja hea kaameraga. Nõustun mul on hea kaamera, kuid vaid kaamerast ei piisa, et teha häid pilte.

Ma oskan töödelda? Ilmselgelt ma pean seda oskama, kui ma tegelen fotograafiaga. See on minu amet, elukutse, millega ma teenin raha. Ma ei osanud samamoodi alguses üldse töödelda, alles hiljuti töötlesin pilte nii valesti kui vähegi sai. Mõtlesin, et lähen kaasa selle populaarse töötlusega kus kõik on oranz või ma ei teagi, mis värvi, roheline on hall jne. Kuid õnneks ma kaua ei teinud seda, sest mulle endale ei meeldinud selline töötlus juba alugusest peale, kuid tahtsin ka nö lahe olla. Õnneks läksin enda stiili töötlusega ja mulle meeldib see, ma ei töötle enda pilte teiste maitse järgi vaid iseenda. Ma lähtun sellest, mis mulle meeldib, kuidas mulle endale meeldib mu pilti näha. Thats it.

Telefoniga tehtud piltidega ei saa sellist tähelepanu? Millist tähelepanu? Muide avaldan saladuse, pooled mu pildid on tehtud telefoniga. Ja ma ei ütleks, et ma saan mingit ekstra tähelepanu. Kui siin all mõeldi jälle Promoty asja, siis MA OLEN SELLE NIMEL VAEVA NÄINUD!

Ma olen liiga ilus ja perfektse naeratusega? Mida lauset üldse. Ma isegi ei oska seda kommenteerida. Sorri kullake, ma ei saa enda välimust muuta.

Miks ma seda kõike üldse kirjutasin? Sest ma tahtsin Teile näidata, et ka mina olen täpselt samasugune inimene nagu Teie. Kahe lapsega elu, fotograafia, manageri töö, instagram, blogi..Reaalselt seda kõike on päris tihti mu jaoks liiga palju ja kohati on raske kõige sellega toime tulla, sest iga asi vajab aega ja pühendumust ja mind on vaid üks. Nüüd on lapsed kuskil kuu käinud lasteaias ja on kergem, kuid see aeg kus nad on lasteaias läheb nii kiiresti, et ma ei jõua tegeleda kõikide asjadega, millega ma peaks. Sisuloomine võtab minult väga suure aja, sest iga kampaaniaga kaasnevad pildistamised, ma ei saa head pilti esimese klõpsuga, mul läheb reaalselt tunde aega selle jaoks, et saada just need pildid, millega ma ise rahul olen. Lisaks ei ole mul kodus koristajat või mingit imelist haldjakest, kes igapäeva majapidamis asjad ära teeks. Õnneks on mul mees, kes väga palju aitab mind selles kõiges ja tegeleb ning on lastega kui mul on vaja midagi teha. Ma olen muidugi palju ka lapsi kaasanud kampaaniatesse, et saaksin nendega koos olles teha siis nö tööd. Kõik sõltub sellest, kuidas oskad või tahad ise enda asju teha. Ka meil on suhtes tülisi, kõigil on. Me kõik oleme erinevate iseloomudega ja see on loogiline, et tuleb ette tülisi. Kuid end of the day me hoiame üksteist ja saame kõigest üle. Samamoodi on päevi kus ma hoian peast kinni ja mõtlen, et why me, miks ma need lapsed pidin saama (ilmselgelt on mõelnud seda iga lapsevanem, sest laste kasvatamine ei ole lust ja lillepidu ja its okay). Ma olen täiesti tavaline inimene, kellel on tunded, oma tujud, enda tahtmised, kuid ma teen seda, mida ma armastan. Ma ei saa teha väga paljusid neid asju, mida ma tahaksin teha tänu enda tervisele, kuid ma valisin täpselt enda jaoks sobilikud asjad, millega enda sissetulekut suurendada. Thats it. Palun hinnake elus rohkem seda, mis Teil endal olemas on mitte ärge mõelge sellele, kui ideaalne kellegi elu on. Igal ühel on oma mured ja probleemid, mitte kellelgi ei ole ideaalset elu. Miks? Sest pole halba ilma heata ja pole head ilma halvata, lihtne.

One Comment

  • Kätlin

    Ohh jah. Enam paremini ei saakski vastata inimesele, kes ihkab “ideaalsust” sealjuures ise arusaamata, mis tal on juba olemas. Kadedus teeb inimesed nii õelaks, et unustatakse see kõik hea, mis juba olemas. Tuleks tõesti enda sisemaailmaga esmalt tegeleda, et üldse sellest kõigest aru saada…et kõik ei tule niisama “potsti” sülle.

    Oled tubli, et oled see, kes oled! Soovin edu ka edaspidiseks! Oled teistele eeskujuks! 💜

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga