Igapäeva elu

Kuuuurija

Vaatasin eile Kuuuurijat, ma tegelt muidu seda saadet väga ei vaata v.a siis kui Bad Art ekraanil on. Aga põhjus miks ma seda saadet ei jälgi on see, et mu arust on selle saate ülesehitus, kuidagi nii labane ja jätab sellise Võsareporter vol2 mulje kohati.

Selle Võsareporteri kinnituse andis eilne esimene lugu eks, ma ei ole ju ainus kes nii arvab?

Igatahes ootasin seda eilset teist lugu, kus räägiti sellest, kuidas koheldakse vanglas olevate vangide naisi ja lapsi. Jah okei tore, et see avalikkuse ette toodi aga ma arvan, et see saade oleks olnud palju tõhusam kui seal oleks räägitud rohkem faktidest, et ala kuidas lapse psüühikale mõjub kogu see protsess seal (rääkimata siis naistest/meestest) ja vangile endale. Lõpu lause muidugi muutis selle kogu loo veel veidramaks mu jaoks, et noh ülla eesmärgi nimel mõtlesime avalikkuse ette tuua see. Okei jaa saan aru, kaamera ees olla on ebamugav jne aga kui Sa juba sellise otsuse võtad, et telesse minna siis võiks kõik ilusti ja rahulikult läbi mõelda ja teemad paika panna, pakkuda ise välja variante kuidas asi parem oleks ja inimsõbralikum.

Alustame siis sellest, et läbiotsimisi tehakse nii, et inimene peab ennast alasti võtma ja kontrollitakse isegi lapse mähkmeid. Mõnes mõttes arusaadav, väga palju on sellisel viisil viidud keelatuid esemeid vanglasse. Aga selle asemel, et inimene peab ennast alasti võtma võiks ju kasutada narkokoera? Milleks ei ole siiani võetud sellist asja kasutusele? Röntgen näitab ju samuti ära kas kuskil on keelatuid esemeid, et jääb mulle arusaamatuks miks siiani tehakse selliseid läbiotsimisi kus inimene peab end alasti võtma ja kükitama jne.

See on väga alandav ja ebainimlik minu arust ja kurb, et see üks naisterahvas on pidanud seda mitmeid kordi tegema. See võib lõpuks viia sinnamaani, et vangi ei külasta enam keegi, sest kogu see protsess on nii ebameeldiv ja alandav. Riik väidab, et soovivad, et vanglast välja tulev inimene saaks ka edaspidi enda tavapärast elu elada ja tunda, et ta on siiski oodatud koju, kuid kui vanglas lahutatakse laps isast/emast siis pole ju võimalik enda isa/ema tundma õppida? Okei see on eeluurimisel nii, et pikaajalisi pole ja rääkimine on läbi klaasi, kuid milleks? Ma ei saa aru sellest, et miks ei lasta vangi ja tsiviilisikut kokku ja keelatakse füüsiline kontakt, mida kuradit peaks ma vangile andma kui eelnevalt kontrollitakse mind igalt poolt läbi? Ja lisaks Sa ei saa privaatsust nagunii, kogu jutt lindistatakse, politsei jälgib jne. Mulle jääb igatahes arusaamatuks kogu see asi. Tundubki nagu vangla oleks kohati üks suur piinamisasutus kus tahetaksegi inimesi panna tundma ebainimlikult ja igal viisil alandada inimest.

Kuigi tänapäeval on tegelikult vangidel ja nendel, kes vange külastavad kogu see asi palju leebem ja inimsõbralikum kui see oli ala 10-15 aastat tagasi. Selle ajaga on õnneks väga palju muutunud ja üldjuhul koheldakse ikkagi inimesi inimlikult. Vaikselt siiski liigume selles suunas, kus reaalselt ongi vangis oleval inimesel võimalus vanglast väljudes elada täisväärtuslikku elu. Sest tegelt on Sul võimalusi vanglas palju. Muidugi kõige suurem miinus on see, et oled eraldatud enda tavapärasest keskkonnast. Ja ma loodan, et vangidega kokkusaamised nii lühiajalised kui ka pikaajalised muutuvad ajaga inimsõbralikumaks.

Kui vangil on laps ja pere läheb lühiajalisele siis see tähendab seda, et saad rääkida vaid läbi klaasi ning füüsilist kontakti pole üldse. Aga kas Te kujutate ette kuidas see mõjub lapsele? Mäletan kunagi enda lapsepõlvest seda aega kui olid lühiajalised kokkusaamised ja saidki enda isa näha vaid läbi klaasi siis tegelikult on see nii lapsele kui ka vanemale psüühiliselt väga raske ja võib tekitada eluaegseid traumasi, sest never know, kuidas see kellelegi mõjuda võib. Üldiselt meeldiv kogemus pole see nii või naa aga asjad võiks muutuda inimlikuks sest tegelikult teeme me kõik elus vigu, kes väiksemaid, kes suuremaid. Ja ma usun, et vabaduse kaotus on niigi juba väga suur karistus inimesele ja kui lõigata veel ära perekond siis ei saagi vanglast väljuda terve psüühikaga inimesi. (Ei räägi hetkel sarimõrvaritest, vägistajatest jne neil ei ole psüühika nagunii korras.)

Igatahes ma loodan, et sellest saatest oli mingit kasu ka, kuid kardan, et tänu sellele kuidas see saate kontekst oli ülesse ehitatud oli enamikul peas mõte, et mida Sa neid lapsi üldse sinna viid. Ehk teades Eestlaste mõtteviisi siis oleks võinud saade olla rohkem selline inimtunnetele põhinev ja rääkida sellest, mis mõju sellel on lapsele ja vanematele endile.

Ma võiks sellest teemast raamatu kirjutada ja lõpmatuseni sellel teemal arutada aga ilmselt olulisem sai öeldud ja ma loodan, et lõpuks saavad inimesed aru sellest, et kerge on teisi hukka mõista senikaua kuni Sa pole ise seda kõike läbi elanud. Rohkem sallivust ja kaastunnet oleks vaja, siis poleks me ümber nii palju negatiivset ka. Hoidke enda lähedasi ja hinnake neid hetki, mis Teile antud on selle asmel, vihkamine ei vii Teid kuskile. Negatiivsus toob kaasa vaid negatiivsust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga