Igapäeva elu

#kusonkodukoht

Enamik vist teavad seda, et olen pärit Raplast ja põhimõtteliselt terve elu seal elanud eks? Ja kes ei teadnud siis nüüd teate. Märjamaal olen elanud varsti kolm aastat ja uskuge või mitte, mul pole siiani selle positiivsed sidet, jah mul on siin olnud ägedaid hetki ja meeletult palju positiivseid emotsioone ja läbielamisi aga mõtlen suures plaanis enda sisemisi tundeid selle kohaga ja enamike inimestega. Ma olen ääretult tänulik igale siinsele inimesele, kes on enda toetust avaldanud ja mul olemas olnud ning on siiani. Kui kasvõi võtta Mihkli pere ja loomulikult Mihkel ise koos lastega ja paar super toredat inimest veel. 

Miks siia kolisime? Elasime enne Alus (Raplast 3km, armas pisike koht) ja mul oli kahe toaline korter ning kui Casey sündis sai päris kiirelt selgeks, et kahetoaline jääb meile väikseks. Vaatasin mingi päev kinnisvaraportaalidest kortereid ja maju, mis müügis olid ning silma jäi Märjamaal asuv korter, kus me täna ka elame. Mihkel on Märjamaalt pärit ja käib siin tööl ka seega oli mõistlik siia kolida. Ja no see korter oli ebareaalselt odava hinnaga ka, 4 toaline, läbi kahe korruse, suur kelder ja oma hoov (okei sellest ajast peale kui kõrvalolev korter ära osteti on hoov kahe korteri ühisvara) ning kaks kuuri. Polnud vaja kaua mõelda kas see osutub valituks või ei, sest algselt ju ei olnud isegi naabreid mitte ja all on pood ka veel 👌

Idee poolest see kodu, mille valisime meeldib mulle, ausalt ka. Aga meeldiks veel rohkem (loe armastaks) kui see asuks kuskil mujal mitte Märjamaal 😂 Meil on mega suur köök, mis on põhimõtteliselt sama suur kui mu Alu korter 😂 Ja kindlasti on igal inimesel mingi kohaga tunne, et see pole tema koht või see koht ei tekita temas seda kodutunnet vms. Jah, kui ma toas olen siis on kõik all good ja kodutunne on olemas aga nii kui uksest välja lähen tunnen, et see pole see koht, siin on inimesed täpselt sellised, kellega ma ei leia elus ühist keelt ja kui aus olla siis ei tahagi, sest no Rapla on ka väike koht aga nii vastikuid ja õelaid inimesi seal küll pole. Nagu reaalselt, keegi otse ei julge Sulle midagi öelda, no tegelt polegi midagi öelda, sest siin reaalselt inimesed kujutavad endale asju ette 😀 Kõik kes on omavahel nö sõbrad, polegi tegelikult sõbrad, või noh..kui kahepalgelisus ja tagarääkimine on sõprus siis why not. Lihtsalt mulle pole siiani kohale jõudnud see, milliseid inimesi olemas on, kuid jaa eks neid idioote leidub igal pool aga igal asjal on piirid, kui Su oma enda kodus (loe hoovis) mängib bossi keegi, kes siin ei elagi siis tekib küll küsimus, et wtf kus ma elan 🤦‍♀️

Tegelikult on siin paar toredat inimest ka, kellega suhelda, kuid viimasel ajal ma tunnen, et ma lihtsalt ei taha siin enam elada. Mu jaoks on üli oluline see, kas ma tunnen ennast selles kohas hästi või mitte. Lisaks kui ühes kohas on koguaeg mingid draamad ja alevi peal arutatakse täiesti lambist Su elu, millest inimesed ei tea mitte midagi siis bitch please. Muide paljud neist, kes ei arva minust midagi ja ei salli mind jälgivad mind ikka ja loevad blogi ka. Ma ei kujutaks ise never ette, et kui inimene mulle ei meeldi ja ma ei arva tast midagi, siis jälgin teda edasi ja loen ta asju? Milleks? 😂 Aga noh..haters gonna hate. Mind tegelikult ei huvita mida keegi minust arvab või räägib, kuid kui Sul puudub tugi siis on veidike keeruline küll. Jah, mul on Mihkel ja mu lapsed aga ma olen seda sorti inimene, kes vajab enda sõpru ka, kuid neist mitte keegi ei ela Märjamaal. Üks elab Vigalas, no see ka ju 30km kaugusel ja Braxtonil lõunaune ajad jne.. Teine elab Maardus, mis on veel kaugemal 😂 Kolmas Soomes ja neljas Tallinnas.. Eks elu ongi selline, et mingi hetk pole aega, et enda sõpradega suhelda ja nende jaoks aega leida, kuid tegelikult tuleks alati leida oma sõprade jaoks aega, sest nemad on need, kes jäävad Su kõrvale ükskõik mis ka poleks. Aga no keeruline on enda jaoks eraldi aega leida, sest võtad seda alati millegi arvelt, see hetk ei saa ma siis jällegi Mihkliga seda oma aega kus saame kahekesi olla. Kuigi peale lapsi pole see nagunii nii nagu see varem oli, et võtad auto võtme ja kaks kätt taskus lähed teed, mis tahad 😀 Mitte, et ma ei teadnud seda enne kui lapsed saime aga siiski, saate aru küll. Igatahes tuleb kuidagi leida aeg kõige jaoks aga kahjuks on meil vaid 24h öö-päevas. 

Käisime ükspäev lastega Raplas, audi käis paranduses ja jalutasin mööda Rapla tänavaid ja ma tundsin, et see on koht, kus ma tunnen ennast hästi ja mu ümber on inimesed, kes on omad. Ma isegi ei pea Raplas kellegagi suhtlema, lihtsalt see koht ise tekitab minus koduse tunde. Mööda neid tänavaid kõndides oli nii äge meenutada kunagisi aegu, nostalgia. Ma arvan, et kõik teavad seda tunnet kui käid mööda enda lapsepõlve tänavaid ning pildid jooksevad silmi eest, kuidas, mis, kellega sai läbi elatud. Võimas. Võib-olla olen ma harjumuse ohver ja tunnen sellepärast Raplas kodutunnet? Siiski sai seal elatud ju pea terve elu.. Võib-olla on need mälestused, mis mind selle kohaga seob.. Kuigi samas ma ei usu, sest see päev ei saanud ma enda vanade sõpradega kokku, jalutasin lihtsalt lastega mööda tänavaid ja tundsin, et see koht on mu kodu. Imelik eks? Paljud tahavad sealt ära, kuid ma tahan tagasi 😀

Samas mulle meeldib ka Viljandi, Elva, Maardu jne aga jaa, kolimine pole nii, et võtad oma asjad ja lets gõu. Eks näha ole kuhu elutee viib, kuid loodan, et siia Märjamaale ma kauaks ei pea jääma 😀 Palun lotovõitu, Su aeg on kätte jõudnud 😀😀 

Vabandan kui mõni koht on segane või arusaamatu, ma kohati hüppan ühe asja pealt teise peale. Aga lõpetuseks tahaks öelda, et elage rohkem enda elu ja ärge pöörake tähelepanu teistele, see mida teised teist arvavad see ei loe. Päriselt ka ei loe. Inimeste arvamus on Sinust kujunenud erinevalt, kellel kujundab arvamust kadedus, kellel õelus, kellel ajude puudumine jne..ja end of the day, haters gonna hate you anyway. Piisab sellest kui Su ümber on need paar inimesi, kes hoolivad Sinust tõeliselt ja teavad, kes Sa tegelt oled. ❤️

4 kommentaari

  • Janne

    Ma täitsa saan aru sellest nö kodutunde puudumisest. Mul sama teema Paide vms Türi. Ehk et praegu elan Paides ja no ei ole See. Türi aga on kuidagi kodune. Ja iga kord kui sealt kas või läbi sõidan, on soe tunne sees.

  • Kristi

    Ma küll ei ela märjamaal aga 7 aastat juba käinud seal kuus paar korda. Selle ajaga olen isegi aru saanud kui kahepalgelisi inimesi seal elab 😑 alevi vahel jutud lähevad kiiresti lahti kui kellegagi jalutad – siis kohe jutt lahti näe see jalutab nüüd sellega jne..
    Eks igas kohas on vead kus elada tahaks. Aga mulle meeldib oma kodus – hiiumaal. Hea rahulik mõnus😊.
    Aga eks siin ka neid bitch’e leidub😁

    • Caroly

      Kristi, nii see on jah. Eks siin kindel üks seltskond, kes elavadki kõigi elu, et jumala eest enda oma elama ei peaks 😀
      Eks igal pool leidub neid kahepalgelisi inimesi, kes arutavad kõike aga jah, Märjamaa on next level 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga