Casey & Braxton,  Igapäeva elu

Elu lastega

Sattusin eile lugema ühe neiu blogi, kelle arust on tänapäeva emmed teinud lastega kodus olemisest hädaldava ja raske töö, kõik on ju nii kerge ja tema jõuab kõike teha. No olgem ausad ma arvan, et neist emmedest, kes niisama hädaldavad lihtsalt hädaldamise pärast on ilmselt 100% mingi 3% selliseid emmesi. Kunagi kui mul lapsi polnud ei saanud ma üldse sellest aru, kuidas mu sõbrannadel järsku enam aega pole nt kodus koristada või siis kasvõi tunniks ajaks ilma lapseta välja tulla 😀 Nüüd tagantjärele mõeldes olin ikka üpris lühinägelik, olin kindel, et kui mina lapsed saan siis mu ülejäänud elu küll seisma ei jää ja ma saan kõigega hakkama ka laste kõrvalt, paraku kui teine laps sündis tuli leppida paratamatusega. Kuna mul on lapsed suhteliselt väikese vahega 1a ja 11k siis on tegelikult hetkel enda toimetusi üpris raske teha, rääkimata magamisest. Esiteks ei käi Casey veel lasteaias, sinna läheb alles sügisel ja seegi pole kindel kas ta harjub seal ära või mitte, sest nt mulle lasteaias ei meeldinud ja ma praktiliselt ei käinudki seal. Braxton sai alles 6 kuuseks ja siiani pole kordagi ööd olnud, kus ta terve öö magaks. Endiselt soovib härra öösel süüa iga 3h tagant. Ma vist ei mäletagi enam, mis tunne see oli kui said magada nii kaua kui ise tahtsid 😀 Ma vahel tunnen tõesti, et olen mega väsinud ja tahaks magada, aga ei saa, sest reaalselt päeval on seda võimatu teha, kuna Casey ja Braxtoni uned ei kattu päeval absoluutselt. Casey magab lõunaund tavaliselt kuskil 2-3h oleneb siis päevast, kuid see nagu mingi Murphy seadus, et kui üks magab siis teine jumala eest ei saa samal ajal magada. Braxtoniga on alati nii, et kui ma pea padjale panen on tema üleval nagu teaks ette, et oh näe emme tahab nüüd magada, mu kord ärgata 😀 Koristatud ma saan muidugi siis ka kui nad üleval on ja teen ka seda, kuigi vahel näeb see välja nii, et Braxton on ühes käes ja tolmuimeja teises käes, kuna ta lihtsalt ei taha maas mängida või omaette olla. Nagu reaalselt õhtul kui lõpuks mõlemad magama jäävad siis on selline väsimus. Ma pole kunagi enne nii väsinud olnud, kui kodus lastega olles 😀 Reaalselt tööl käimine on mu arust 100x lihtsam kui kodus lastega olla. Muidugi kõik päevad pole vennad ja on ka paremaid päevi ja Braxton kasvab ka iga päevaga suuremaks ja küll ma nende lõunaunede ajad veel ühele ajale sätin 😀 Kuigi kui Casey lasteaeda läheb siis on kindlasti juba palju kergem. Näiteks kui Casey üksinda veel oli siis sain ilusti pildistamas käia ja tegeleda ka enda hobidega, kuid kahe kõrvalt on see võimatu. Lihtsalt pole võimalik. Ma ei saa iga päev viia lapsi vanavanemate juurde või siis mehel lasta töölt ära tulla sellepärast, et ma tahan pildistama minna või siis muid asju ajada. Milleks öelda, et tänapäeva emmed on muutnud emaduse raskeks ja hädaldavaks? Kus otsast, see kui ühel on nö kerge ei tähenda, et teistel oleks. Kõigil on lapsed nii erinevad ja kui lapsed juba lasteaias käivad siis ma ei näe probleemi ka, et ei jõua enda asjadega tegeleda või ühte ja teist asja teha. Vahel võiks inimesed enne mõelda kui midagi kirjutavad või ütlevad. See artikkel ei käinud küll otseselt kellelegi isiklikult, kuid mu arust solvas see enamus emmesi, kes enda lastega kodus on ja kes julgevad öelda, et lastega kodus olla on raske. No tegelt on, ma saan sellest täiesti aru. Lapsi vabaduseks toovad kindlasti mõned emmed, kuid enamjaolt siiski pead sa arvestama, et lapsed on number üks ja sinu tegemised on tagaplaanil. Kuid õnneks mida suuremaks nad kasvavad, seda kergem on 🙂 Ehk siis tuleb see nö raske aeg üle elada vapralt ja mõelda, et peagi on kergem 🙂 Minu austus emmedele, kellel on peres üle kahe lapse ja nad suudavad tegeleda veel saja erineva asjaga, mina seda ei jõuaks, kuna ma ei suudaks jagada ennast nii mitme erineva asja vahel. Hetkel siiski lapsed esimesel kohal ja muud asjad… küll nendega jõuab tegeleda. Iseenesest jõuan ma ka tegeleda mõne asjaga nende kõrvalt, nt trennis käia, tegeleda veidike kahe artistiga siis Maakuu tuuriga, kuid seda kõike saan teha tänu enda mehele, kes on nõus lastega kodus olema sel ajal kui ma enda asju ajan. Pildistamisega saan ka juba vaikselt tegeleda, kuna Braxton on juba suurem ja temaga on veidike kergem kui enne oli, kuid siiski seda ka kõike tänu mehele. Kui ta ei oleks nõus näiteks või ei saaks töölt varem ära tulla või vaba päeva võtta siis võiksin sellistest asjadest unistada. Ehk siis pole mõtet mõista kedagi hukka ilma, et sa teaksid kuidas kellelgi kodus asjad on. Me kõik oleme ühtemoodi emmed enda lastele, kuid meie kõigi elud on väga erinevad. Igalühel meist on oma lugu ja igaüks elab enda elu täpselt nii nagu nad saavad. Ilmselt mina tunnen hetkel kõige rohkem puudust magamisest, kuna hommikud hakkavad ala kell 7 ja no ma pole üldse hommiku inimene, pole kunagi olnud. Ma nii nautisin juba neid aegu kui sai Caseyga koos ärgatud alles 10-11 😀 Laiskloom Sid 😀 Kuue kuuga võiks juba ju ära harjuda sellega, et peab hommikul nii vara ärkama aga ei ma ei harju sellega ilmselt never 😀

Igatahes olge üksteise suhtes tolerantsemad ja austagem ikka üksteist. Kerge on teisi hukka mõista ja neid mitte mõista, kuid proovi vaadata ka elu läbi teiste silmade. Kõik ei ole nii must-valge 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga