Kaks aasta tagasi tuli mul idee, et peaks minema kooli tagasi ja ennast veidike arendama. Vaatasin erinevaid koole ja erialasi ning lõpuks otsustasin, et lähen Tallinna Majanduskooli sotsiaalmeedia spetsialistiks õppima. Miks?
Esiteks valisin Tallinna Majanduskooli sellepärast, et seal on sessioonõpe, mis sobis mulle ideaalselt. Kord kuus neli korda päevas oli kool ja Mihkel oli nendel päevadel lastega kodus. Ja teiseks, mis muud ala veel õppida kui mitte sotsiaalmeediat. Mu eesmärk sinna õppima minnes oli see, et ma oskaksin ise paremini enda kontodel sisu jagada ja luua.
Enne kooli minekut oli mul väga suur blokk selle ees, et üldse midagi sotsiaalmeedias teha (need, kes mind kauem on jälginud teavad miks), kuid ma tundsin, et sotsiaalmeedia ikkagi on just see, millega ma tahan tegeleda. Algul ehmatas mind ära see, et kooli sisseastumiseks pean minema vestlusele ja see ongi otsustav. Mul tegelikult on alati olnud väga suur hirm võõrastega suhtlemise ees ja see peaaegu oleks saanud saatuslikuks mu mitte kandideerimisele. Kuid ma tegin selle ära ja sain kooli sisse ka, pingereas olin isegi täitsa esimeste seas.
Sotsiaalmeedia spetsialisti vestlus oli hirmutav
Enne kui vestlusel uksest sisse läksin mõtlesin ukse taga läbi, mida ma räägin ja siis hingasin kolm korda sisse ja välja ning tänu sellele sain enda hetkelisest ärevusest ja paanikast võitu. Tegin ukse lahti, istusin maha ja lihtsalt rääkisin miks ma tahan õppida just sotsiaalmeedia spetsialistiks ning miks nad peaks just minu valima. Noh.. vestlus läks edukalt seda teadsin ma kohe tegelikult, sest komisjonil oli vaid üks küsimus mulle 😀 seega see, et ma olen lapsest saati palju rääkinud tuli mulle seekord ikka väga kasuks.
Algul tundus see koolitee hirmutav, et kuidas ma ikkagi laste kõrvalt selle aja leian, et kooli asjadega tegeleda ning kas ma ikkagi peaks minema. Kuid astusin enda hirmudele vastu ja kui alustasin kooliteed kahe lapsega siis lõpetasin hoopis kolmega 😀 Eelviimasel sessil läksin otse peale sessi haiglasse sünnitama ja sain pisikese beebi kõrvalt ilusti kõik arvestused ja asjad tehtud. Muidugi mul vedas sellega, et Mihkel oli nendel päevadel lastega ja selles osas muretsema ei pidanud, et kuhu lapsed panna.
Kas see kool ikkagi oli siis oma aega väärt?
Minu arust oli. Ma sain tagasi enda enesekindluse ja selle, et olen valinud õige tee ning see ongi see, millega ma tegelema pean. Ma küll ei hakka ilmselt kunagi ühegi firma heaks tööle, kuid see ei tähenda, et ma ei saaks aidata vahepeal mõnda firmat sotsiaalmeedia poolelt. Lisaks õpetati meile ka veebilehti haldama ja disainima wordpressi peale. Ma ei tahaks öelda, et oskan kodulehekülge teha. Miks? Sest minu arust võib seda öelda inimene, kes oskab koodidega veebilehe valmis teha, mitte see, kes oskab wordpressi peale koduka ehitada. See easy. Ehk siis kui tahad endale wordpressi peal kodukat siis anna aga märku ja kõik teen ära.
Lisaks ei teadnud ma varem eriti palju seadusandlikku poolt, milles olen nüüd palju targem. Ma küll ei õppinud midagi väga palju juurde, kuid ma sain väga palju kinnitust sellele, et mu teadmised on õiged ja teen asju õigesti. Ma küll teen kõike omal viisil, kuid need toimivad ja sain ka koolis palju nõu küsida ning arvamust õppejõududelt.
Igatahes täna olen ma paberitega 5. taseme sotsiaalmeedia spetsialist ja kui kunagi tulevikus ikkagi mõtlen, et tahaks kellegi all töötada siis võimalus on vähemalt olemas. Öeldakse, et paber ei anna midagi, kuid tegelikult tänapäeva maailmas on paber enamiku jaoks nii oluline ja hea on kui see ikkagi on “taskus” olemas.
Mis edasi?
See mis edasi saab, seda ma veel ei tea. See selgub alles. Ma ei taha veel enda plaanidest suurelt rääkida, kuid kui õige hetk käes on siis kindlasti annan märku sellest. Mingil hetkel on plaan ikkagi ka päris enda koolitus valmis teha. Kuid tänu koolile tean ma kindlalt ka seda, kuidas tahan edaspidi enda sisu jagada ja, kuidas ma seda kunagi tegema ei hakka. Minu jaoks see kaks aastat oli väga vajalik ja oluline. Ajaraiskamine see polnud kindlasti, sest leidsin enda ellu väga ägedaid inimesi ja uusi koostööpartnereid. Lisaks sain sealt koolist kõige olulisema– ma leidsin taas iseenda. Aitäh TMK! 💙
