Igapäeva elu

Ma olen viimasel ajal nii tihti mõelnud sellele, kuidas inimesed minu arust hindavad ja peavad tähtsaks nii valesi asju. Ma ei mõtle nüüd, et need asjad ei oleks olulised või vajalikud, kuid prioriteedid on paigast ära kuidagi. Üldse ei pane hetkel kõiki inimesi ühte patta vaid mõtlen üldisemalt, mis mulle viimasel ajal on tundunud või silma jäänud erinevatel sotsiaalmeedia kanalitel.

Ma mõtlen, et me keegi ei tea seda kui kaua me üksteise eludes oleme. Me leiame alati vabandusi selleks, et mitte kellegagi kohtuda, kes on meile lähedane ja me arvame, et see kui suhtleme sotsiaalmeedias või telefoni teel siis see on piisav. Kuid kas on? Tegelikkuses ei kogu me nii mälestusi ja positiivseid hetki mida kunagi meenutada. Viimasel ajal on sotsiaalmeedias minu arust liiga vähe positiivsust, enamik koguvad klikke kellegi teise arvelt. Mõtlen selle all seda, et klikke saada on vaja laimata või maha teha teisi inimesi või arutada seda kui vaene või rikas keegi on. Who cares? Miks endiselt kogutakse klikke kellegi teise nime maha tegemisega? Saab ka teisiti. Miks ei kirjutata kellestki heas valguses, kus kiidad kellegi tegemisi või olemust? Mina näiteks loeksin heameelega postitusi, mille sisu on hea, kus ei tehta teisi nimeliselt maha, kus tuuakse välja ja see põhjendus miks Sa mida arvad. Lihtne on teha valesi järeldusi Sinu tagamaades kui Su postitus on ülesse ehitatud üleni sellele, kuidas tahad teistele ära panna või näidata, et oled teistest parem? Tahad arvamust avaldada siis avalda, kuid seda saab teha ka nii, et Sa ei tee haiget kellelegi. Räägi olukorrast või asjast ilma isikute nimesi kasutamata, mida annab üldse võõrale inimesele teadmine, kellest Sa räägid? Midagi peale selle, et ta hakkab kiusama seda isikut, keda Sina mustad, muud midagi. Aga ei kui see on see, mida me tahame enda lastele õpetada siis why not jah. Mina ei taha. Mina tahan, et mu lapsed oleksid heasüdamlikud, empaatiavõimelised ja julgeksid välja astuda endast nõrgemate eest.

Mäletan, et Casey küsis mu käest mingi aeg, et miks see tädi nii koledasti räägib teisest inimesest ja ma vastasin talle, et pole vahet kui halvasti või koledasti räägivad teised aga palun Sind ära Sina iialgi räägi mitte kellegi kohta nii. Mu laps vastas mulle selle peale, et ei emme, ma olen hea inimene ja ma kaitsen alati teisi. See oli lihtsalt nii armas. Ta on küll vahel täielik saatan, kuid temas on peidus nii palju headust ja ta on tõesti imeline laps.

Tegelikult olen ma ise selline inimene, kellele meeldib väga suhelda inimestega, koos aega veeta, kallistada, naerda ja luua reaalseid mälestusi, kuid kohati saan aru, et ka mina olen see, kes ei ole piisavalt koos enda jaoks tähtsate inimestega. Ma leian alati vabandusi miks mitte külla minna või miks mitte kokku saada, kuid tegelikult ma leiaks selle aja. Ma üritan ennast muuta sest ma ei taha ühel päeval kahetseda, et ma ei olnud piisavalt koos inimestega, kes mu jaoks olulised on. Ma küll tuletan vahel seda neile meelde ja ikkagi küsin, et kuidas läheb ja ütlen, et kallis oled vms, kuid see pole see. Mis mul viga oleks kord nädalas leida see aeg ja külla minna? Midagi tegelikult. Laiskus.

Muidugi kõikide inimeste juurde ma kahjuks ei jõuaks sest selle jaoks oleks rohkem aastasse päevi juurde vaja, kuid südames on mul need inimesed ikka. Vahel mõtlen ikka lapsepõlve sõprade peale ja meenutan neid aegu, mis meil olid. Kõik on endiselt mu jaoks omamoodi olulised. Aitäh kõigile mälestuste eest, mis mulle andnud olete ja mida koos loonud oleme 🖤

Tegelikult olen ma õnnelik inimene sest mu ümber on need inimesed, kellele võin loota igas olukorras. Osadega me ei ole küll igapäev koos, kuid ma tean, et nad on alati olemas. Üks sõber on mu jaoks lapsepõlvest saati olnud mega oluline ja ta jääb selleks. Me vahepeal ei suhtle aastaid, kuid ma tean siiski, et ta on mul olemas ja mina temal ka, loodan, et ta ikka teab seda. Kunagi ütles ta mulle sellise lause, et tõelised sõbrad on need, kes lähevad, kuid tulevad tagasi ja seda näitab vaid aeg, kes on tõelised. Paremini enam öelda ei saaks. Minu inimene 🖤

Muidugi on mul neid inimesi, kes on mu kõrval ka pidevalt, kellega helistame ja räägime kõigest, alustades päeva tegevustest ja lõpetades elu muredega 😅 Üks sõber on mul täiega äge just sellepärast, et ta on mu jaoks alati ootamatult otsekohene, kuid ta ei mõista mind kunagi hukka. Ta arutab ja mõtleb kaasa ning annab enda poolse arvamuse ja ta oskab kuidagi suunata mind õigele teele või anda mulle tagasi selle positiivsuse. Muidugi oskab ta ka positiivsest negatiivse ühe hetkega tekitada, kuid tean, et saan temas alati kindel olla ja tean, et ta on alati lojaalne.

Muidugi on mu jaoks oluline mu perekond ja ma tean, et nad on igas olukorras minu kõrval ning toetavad mind ja loodan, et nad teavad, et astun alati ka nende kaitseks välja ja hoolin samuti 🖤

Me mõtleme liiga palju sellele, kuidas me oleksime sama head kui teised, kuid Sa ei saa olla parem kui teised ning nemad ei saa olla paremad kui Sina. Me kõik oleme omamoodi ja ainulaadsed ning erilised. Miks me võistleme? Miks me seame endale piire, et tahame olla sama head kui nemad või ma tahan olla veel parem kui nemad. Kellegi arust oled Sa nagunii asshole, seda ei muuda. Ela iseendale, tee seda, mis Sulle meeldib ning milles Sina ennast hästi tunned. Päeva lõpuks loeb siiski see kui hästi Sinul läks. Sa ei saa teisi armastada kui Sa ei armasta iseennast. Ning kui Sa ei armasta isennast siis veel vähem oskad Sa armastada või hinnata seda, mis Sul on. Ma hindan seda, et mul on katus peakohal, hea mees ning laste isa, kaks tervet last, auto, millega saan sõita kuhu vaja, riided seljas ja söök laual. Need pisiasjad on tegelikult nii hindamatud. Kui Sul neid poleks siis ei oleks Sul ka vundamenti, millele head elu luua. Lihtsalt ole Sina ise ja armasta ennast sellisena nagu Sa oled ja ära iialgi võrdle end teistega sest Sa oled juba parim. 🖤

Love ya all ✨

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga